Sõbrakaubandus soomlaste ja virulaste vahel on toimunud üle seitsmesaja aasta. Keskaegsed dokumendid annavad tunnistust, kuidas kaubavahetuse tekkimisel kujunesid kontaktid üksikisikute ja perekondade vahel, mille süvenemisel kasvas sõprus ja vastastikune usaldus. Esimesed dokumentaalselt tõestatud andmed pärinevad 1300. aastatest, mil Viiburi lähikonna talupoegi teatakse olevat käinud nii Tallinnas kui ka Virumaa väikestes sadamates. Dokumendid kinnitavad soome talupoegade purjetamist Mahusse ja Toolsesse 1431 ja 1437. Need on kroonikute poolt kirja pandud andmed, kuid kaubavahetus ise algas kindlasti palju varem.
Soome väikesaartel tegeldi peamiselt kala- ja hülgepüügiga, liivase pinnasega kivine maapind ei sobinud põlluharimiseks. Virulane kasvatas vilja ja karja. Silgud (st soolaräimed) jõudsid sõprade abiga virulaste, vili, hiljem ka kartulid ja liha aga saareelanike toidulauale. Lisaks vahetati villa ja käsitöötoodangut ning kõike muud vajalikku.
Käidi üksteisel külas – nii mandrilt saartele kui ka vastupidi. Peale majandusliku oli ülemeresõitudel ka kultuuriline kasu. Kui kaup oli vahetatud ja laat peetud, algas sadamas pidu, mida ka saaremeeste pühadeks kutsuti. See olnud nii tähtis päev, et isegi rohi ei kasvanud. Meeste osaks sai maailma uudiseid, meresõidu- ja kalapüügitarkusi jagada. Naised tegelesid enam kodukultuuri avardamisega kokanduse, õmbluse jm vallas.
1939. aastal lahkusid Tütarsaare viimased laevad Kundast ja Mahust. Teise maailmasõja puhkedes algas sõprussuhetes suur vaikus, mis kestis kuuskümmend üks aastat.
2000. aasta tähistas sõbrakaubanduse taassündi – Kundas ja Mahus toimus taas sõbralaat. Tänaseks päevaks on laadast kujunenud kultuurisündmus nii eestlaste kui ka soomlaste jaoks. Nüüdisajal on küll eluline vajadus laadakraami järele teisenenud – käsitöö, isekasvatatud puu- ja köögiviljaga, maasikate ja meega, värske kala või äsja suitsuahjust võetud singiga kauplemisest on saanud rahvusvaheline ja rohkearvuline käsitöö- ja (ranna)kultuuripidu koos laulu ja tantsu ning hea söögi ja joogiga. Samas on see kummardus meie esivanematele, kelle loodud traditsioonis elavad edasi kõik ilusad sõbrakaubanduse põhimõtted avatusest ja usaldusest ning mõnusast ja vahetust koosolemisest-tegutsemisest.
2002. aastal toimus sõbralaat Klamilas (Soomes). 2004. aasta juulikuus oli avatud suur käsitöölaat Kunda rannas, kus lisaks laadale ja esinemisprogrammidele tegutsesid ka käsitöötoad. Laadalisi kogunes Kundasse tol aastal 10 tuhande ringis. Eelmine sõbralaat toimus 2006. aastal Haminas, kus laata külastas ligikaudu 15 tuhat külalist. Sõbralaadal 2006. ja 2010. aastal Haminas oli ligikaudu 15 tuhat külalist. 2008. ja 2012. aastal oli võõrustajaks jällegi Kunda. Külastajaid mõlemal korral ca 15 000 inimest
Isade ja vanaisade jutud sõbrakaubandusest nende noorusaegadel on mitmele põlvkonnale rannakülades muinasjutulisena kõlanud. 21. sajandi alguses aga said need muinasjutud uuesti reaalsuseks. Vana traditsioon sai uue elu uue aja moel ja kombel. Taaselustatud sõbralaadal Kunda ja Mahu rannas kohtuvad kunagiste sõprade lapsed ja lapselapsed, kelle esivanemad kohtusid sõpradena samades randades saja aasta eest.
SÕBRALAAT – TURISMI KOOSTEGU 2008
16. veebruaril 2009 selgusid parimad tegijad Lääne-Virumaa turismikonkursil. Maavanema poolt moodustatud komisjon otsustas tunnistada parimaks turismi koosteo kategoorias Kunda rannas 2008. a toimunud Sõbralaada.
2008. aasta 12.-13. juulil Kunda rannas Kunda linna eestvedamisel toimunud sõbralaat on suur rahvusvaheline rannakultuuripidu, mille juured ulatuvad soomlaste ja virulaste vahele aastasadu toimunud sõbrakaubanduse ajalooliste traditsioonideni. Viimast sõbralaata külastas rekordarv laadalisi. Laadaliste hulgas oli ka palju väliskülalisi: ungarlasi, soomlasi, poolakaid, rootslasi.
Laadapäevad olid põnevad ja sisutihedad, täis käsitöölaata ja folklooripidu. Rannas võisid huvilised vaadata sõbrakaubanduse ajaloo näitust, toimus Soome ja Eesti laste joonistusvõistlus ja kunstinäitus “Minu kõige suurem sõber”. Väga suurt huvi pakkusid käsitöö õpi- ja meistrikojad ning kirev kultuuriprogramm nii pea- kui ka vabalaval.
Suurimaks ettevõtmiseks kujunes laadal räimeküpsetamiskonkurss − põnev ja vaatemänguline ning maitsev kalaküpsetamisvõistlus, mida nautisid nii laadakülalised, žürii kui ka küpsetajad ise. Valmisid põnevad räimeroad, selgitati sõbralaada räimemeister.